WASHINGTON —
Kuhlelo lwamasiko lokuphila kwabantu lamuhla sihlaziya udaba lwe zizalwane zeZimbabwe ezihlala emazweni ezibhubhayo kubesokuhlupha ukuthi kwenziwe amasiko alabo asebetshiye lumhlaba.
Zinengi izizalwane zeZimbabwe ezihlala eBhilithane, eMelika, Australia, South Africa, Botswana lamanye amazwe.
Zinengi njalo izizalwane lezi ezibhubhayo kodwa kungenziwa imikhuba yesintu yokuvalelisa umufi. Kambe kwenzakalani kulabo ababhubhayo?
Inyanga elodumo uMnu. David Mhabinyana Ngwenya loNkosazana Precious Dube isizalwane seZimbabwe esihlala eBhilithane bavumelene ukuthi kumele kwenziwe imikhuba etshiyeneyo kulabo ababhubhela emazweni.
UNgwenya uthi okuhluphayo yikuthi izihlobo zomufi zihlala ekhaya eZimbabwe ngakho-ke kuyahlupha ukuthi kwenziwe imikhuba efunakalayo.
Uthe okungenziwa yikuthi abantu abahlala ndawonye emazweni bazane imikhuba yabo bangakehlelwa yimfa.
UNkosazana Dube uthe okuhluphayo yikuthi imikhuba le kayaziwa ngabantu abanengi abahlala emazweni njengoba kungelabantu abadala njalo lezihlobo ezinengi.
Zinengi izizalwane zeZimbabwe ezihlala eBhilithane, eMelika, Australia, South Africa, Botswana lamanye amazwe.
Zinengi njalo izizalwane lezi ezibhubhayo kodwa kungenziwa imikhuba yesintu yokuvalelisa umufi. Kambe kwenzakalani kulabo ababhubhayo?
Inyanga elodumo uMnu. David Mhabinyana Ngwenya loNkosazana Precious Dube isizalwane seZimbabwe esihlala eBhilithane bavumelene ukuthi kumele kwenziwe imikhuba etshiyeneyo kulabo ababhubhela emazweni.
UNgwenya uthi okuhluphayo yikuthi izihlobo zomufi zihlala ekhaya eZimbabwe ngakho-ke kuyahlupha ukuthi kwenziwe imikhuba efunakalayo.
Uthe okungenziwa yikuthi abantu abahlala ndawonye emazweni bazane imikhuba yabo bangakehlelwa yimfa.
UNkosazana Dube uthe okuhluphayo yikuthi imikhuba le kayaziwa ngabantu abanengi abahlala emazweni njengoba kungelabantu abadala njalo lezihlobo ezinengi.