WASHINGTON DC —
Amazwe alitshumi lantathu emzansi wezwekazi le Africa asungula uhlelo lokusoka ngomnyaka ka 2009.
Lokhu kwakulandela okwaphendlwa zingwethi ezikhangelane legcikwane le HIV okwakutshengisa ukuthi ukusoka kwehlisa ukuthi umuntu abambe igcikwane leli ngokuyisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini – 60 percent.
Inhlelo zokusoka ziyaphumelela kwamanye amazwe kodwa zidonsa nzima kulawo lapho okucatshangelwa ukuthi kulabantu abaloyayo.
Kwesinye isikhathi uzulu kakwazi okunengi ngenhlelo lezi njalo abanye bayesaba ukuthi ihloka kalizose lagamula nxa owesilisa esesokiwe.
Kusigaba sakuqala samahlandla amathathu odaba lokusoka, uGibbs Dube we VOA Studio 7 usethulela okwenzakalayo ngohlelo lolu eSouth Africa, Zimbabwe le Swaziland.
Lamuhla lilanga elikhulu likaMnu. Mxolisi Kunene, oswakwayo edolobheni le Manzini, eSwaziland. UKunene ukhangele ngesikhathi esokwa ngumongi lengcwethi yokusoka abafake umuthi esithweni somzimba esisokwayo.
Ukunene uthi ukusoka kuyanceda kakhulu njengoba kusehlisa amathuba okunjwa ligcikwane le HIV.
Inhlanganiso ekhangelane lohlelo lolu eSwaziland ithi ilizwe leli lifuna ukusoka abantwana labobaba abayisilinganiso sokungamatshumi amane lanhlanu – 45 percent kusiyafika umnyaka ka 2015.
Kukhakhangelelwe ukuthi inani leli lizaqonga kusiyafika umnyaka ka 2018.
Kulabantu abazinkulungwane ezilitshumi lambili abasokwe nyakenye.
Omunye walabo abasokwayo kusungulwa uhlelo lolu ngumnu. Kelvin Sesimbonile Dlamini, owayesesaba ukuthi angalahlekelwe yibulisa bakhe.
UDhlamini uthi akhona amadoda asokwayo angasazivikeli kugcikwane le HIV njengoba ecabanga ukuthi umzimba wabo kawusabambi imkhuhlane enje.
Emazeni anjenge Simbabwe, South Africa le Swaziland, inhlelo lezi zithakazelelwa ngama Xhosa, aMaShangani labanye abantu abalosiko lokusoka.
Inhlelo lezi zibhadalelwa luhlelo lukamongameli we United States olwe President’s Emergency Plan for AIDS Relief kumbe iPEPFAR, inhlanganiso ye Bill and Melinda Gates Foundation kanye lenhlanganiso yamazwe wonke eye World Health Organization.
Amanye amazwe alenhlelo lezi agoqela iRwanda, Uganda, kenya, zambia le botswana.
Ingcwethi zithi amazwe la alakho ukwehlisa inani labantu abangaba legcikwane le HIV ngezigidi ezine zamadollar eMelika.
Kulakho njalo ukuthi kunqatshelwe ukusebenzisa ama billion angamatshumi amabili - $20 billion – kulwiswana lomkhuhlane we AIDS.
Udokotela Owen Mugurungi, okhokhela uhlelo lolu eZimbabwe uthi kulabantu abazinkulungwane phose ezilikhulu – 90,000 abasokwa ngomnyaka ka 2013. Lokhu kwedlula imnyaka yonke selokhe kwaqalisa uhlelo lolu ngomnyaka ka 2009.
Abangathakazeleli uhlelo lolu bathi ukusoka yikudlalisa imali njengoba kulabantu abalutshwana abafuna ukusokwa eSouth Africa, Aimbabwe le Swaziland.
Omunye walabo abasolayo ngumnu. John Hhombane ohlala eMbabane, eSwaziland.
Kwesinye isikhathi abasakhulayo besaba ukuthi kumele behlolwe igcikwane le HIV bengakasokwa.
Umnu. Melusi Moyo wenhlanganiso yebhola iGrassroots Soccer esekela ukusoka kuhlelo lwabo oluthiwa yi ‘Making the Cut’, uthi lokhu kwethusa abantu abanengi.
Emazweni amanengi aqhuba inhlelo lezi, abalusekelayo bathwele nzima ngokulwisana lalabo abathi ukusoka kwalethwa ngabantu bemntshonalanga njalo lalabo abathi isiko labo alivumi ukuthi besoke.
Kuhlandla lesibili lodaba lokusoka, sizabe sixoxa ngokuthi kulabesifazane abangafuni ukuthi omkabo besoke njalo labesilisa asebelahla imincwado yama condoms becabanga ukuthi bangeke babanjwa ligcikwane le HIV.
Lokhu kwakulandela okwaphendlwa zingwethi ezikhangelane legcikwane le HIV okwakutshengisa ukuthi ukusoka kwehlisa ukuthi umuntu abambe igcikwane leli ngokuyisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini – 60 percent.
Inhlelo zokusoka ziyaphumelela kwamanye amazwe kodwa zidonsa nzima kulawo lapho okucatshangelwa ukuthi kulabantu abaloyayo.
Kwesinye isikhathi uzulu kakwazi okunengi ngenhlelo lezi njalo abanye bayesaba ukuthi ihloka kalizose lagamula nxa owesilisa esesokiwe.
Kusigaba sakuqala samahlandla amathathu odaba lokusoka, uGibbs Dube we VOA Studio 7 usethulela okwenzakalayo ngohlelo lolu eSouth Africa, Zimbabwe le Swaziland.
Lamuhla lilanga elikhulu likaMnu. Mxolisi Kunene, oswakwayo edolobheni le Manzini, eSwaziland. UKunene ukhangele ngesikhathi esokwa ngumongi lengcwethi yokusoka abafake umuthi esithweni somzimba esisokwayo.
Ukunene uthi ukusoka kuyanceda kakhulu njengoba kusehlisa amathuba okunjwa ligcikwane le HIV.
Inhlanganiso ekhangelane lohlelo lolu eSwaziland ithi ilizwe leli lifuna ukusoka abantwana labobaba abayisilinganiso sokungamatshumi amane lanhlanu – 45 percent kusiyafika umnyaka ka 2015.
Kukhakhangelelwe ukuthi inani leli lizaqonga kusiyafika umnyaka ka 2018.
Kulabantu abazinkulungwane ezilitshumi lambili abasokwe nyakenye.
Omunye walabo abasokwayo kusungulwa uhlelo lolu ngumnu. Kelvin Sesimbonile Dlamini, owayesesaba ukuthi angalahlekelwe yibulisa bakhe.
UDhlamini uthi akhona amadoda asokwayo angasazivikeli kugcikwane le HIV njengoba ecabanga ukuthi umzimba wabo kawusabambi imkhuhlane enje.
Emazeni anjenge Simbabwe, South Africa le Swaziland, inhlelo lezi zithakazelelwa ngama Xhosa, aMaShangani labanye abantu abalosiko lokusoka.
Inhlelo lezi zibhadalelwa luhlelo lukamongameli we United States olwe President’s Emergency Plan for AIDS Relief kumbe iPEPFAR, inhlanganiso ye Bill and Melinda Gates Foundation kanye lenhlanganiso yamazwe wonke eye World Health Organization.
Amanye amazwe alenhlelo lezi agoqela iRwanda, Uganda, kenya, zambia le botswana.
Ingcwethi zithi amazwe la alakho ukwehlisa inani labantu abangaba legcikwane le HIV ngezigidi ezine zamadollar eMelika.
Kulakho njalo ukuthi kunqatshelwe ukusebenzisa ama billion angamatshumi amabili - $20 billion – kulwiswana lomkhuhlane we AIDS.
Udokotela Owen Mugurungi, okhokhela uhlelo lolu eZimbabwe uthi kulabantu abazinkulungwane phose ezilikhulu – 90,000 abasokwa ngomnyaka ka 2013. Lokhu kwedlula imnyaka yonke selokhe kwaqalisa uhlelo lolu ngomnyaka ka 2009.
Abangathakazeleli uhlelo lolu bathi ukusoka yikudlalisa imali njengoba kulabantu abalutshwana abafuna ukusokwa eSouth Africa, Aimbabwe le Swaziland.
Omunye walabo abasolayo ngumnu. John Hhombane ohlala eMbabane, eSwaziland.
Kwesinye isikhathi abasakhulayo besaba ukuthi kumele behlolwe igcikwane le HIV bengakasokwa.
Umnu. Melusi Moyo wenhlanganiso yebhola iGrassroots Soccer esekela ukusoka kuhlelo lwabo oluthiwa yi ‘Making the Cut’, uthi lokhu kwethusa abantu abanengi.
Emazweni amanengi aqhuba inhlelo lezi, abalusekelayo bathwele nzima ngokulwisana lalabo abathi ukusoka kwalethwa ngabantu bemntshonalanga njalo lalabo abathi isiko labo alivumi ukuthi besoke.
Kuhlandla lesibili lodaba lokusoka, sizabe sixoxa ngokuthi kulabesifazane abangafuni ukuthi omkabo besoke njalo labesilisa asebelahla imincwado yama condoms becabanga ukuthi bangeke babanjwa ligcikwane le HIV.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba Esilethulelwe NguGibbs Dube - Ukusoka Part One