Odokotela abakhalala umsebenzi bathi bazahambisa emthethwandaba weSupreme Court okwethulwa yiLabour Court eyethi kumele babuyele emsebenzini.
UDokotela Tawanda Zvavada, osabambe isikhundla sikanobhala jikelele kunhlanganiso yabodokotela eyeZimbabwe Hospital Doctors’ Associtiation, uthi bazakwenza lokhu ngenxa yokuthi lokhu bengelamali yokuya emsebenzini.
“Amagqwetha ethu aselungiselela ukuhambisa udaba lolu eSupreme Court. Lokhu okwethulwe ngumthethwandaba weLabour Court kuphela namuhla. Lokhu singenelisi ukuya emsebenzini njalo asenelisi ukuziphilisa ngoba iholo lethu liphansi kakhulu. Asilakudla lemali yokuhlawulela lapho esihlala khona.
“Esikutshoyo lapha yikuthi isinqumo somthethwandaba kasiguqulanga lutho empilweni yethu. Siyehluleka ukulungisa udaba lolu lomqhatshi ofuna ukukhuphula ama on-call allowances ethu ngokuyisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini – 60 percent loba iholo lethu ligugudeke ngesilinganiso sokwedlula inkulungwane lengxenye ekhulwini 1,500 percent.”
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo Esiyenze LoDokotela Zvakada
Ingcwethi kwezemithetho yezisebenzi ezimele yodwa, uMnu. Davies Ndumiso Sibanda, uthi kunengi okumele kwenziwe ngodokotela kudaba lolu.
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Davies Ndumiso Sibanda
Kasenelisanga ukukhuluma ngodaba lolu loDokotela Paulinus Sikosana, umgcinisihlalo wenhlanganiso yeHealth Service Board, ebona ngokuqhatshwa kwabodokotela elizweni.
Odokotela sebelensuku ezingamatshumi amane lambili bekhalala umsebenzi bekhala ngeholo eliphansi njalo lokuswelakala kwemithi lemitshina yokwelapha izigulane ezibhedlela zikahulumende.
Odokotela abakhalala umsebenzi bagoqela abasathuthukayo, asebehlale isikhathi eside ezibhedlela zikahulumende labanye abazingcwethi kwezokwelapha.