UMnu. Wesley Sansole ilunga lekhomidi yedale lephalamende ebona ngezama industry uthi lokhu sokusethusa
UMnu Saviour Kasukuwere uthi okucelwa yiZimbabwe Chamber of Mines akusuthisi uhulumende
UMnu. Christopher Hokonya umqondisi we Chamber of Mines uthi inhlanganiso yakhe isiyenze isinqumo lesi yasihambisa kuhulumende womanyano
Lokhu kuvezwa yikuqonga kwesilinganiso semali emsebenzini lo ebi sehliswe yikusungulwa kohlelo lweIndigenisation
UMnu. Renson Gasela ingcwethi ecubungula ezokulima uthi kunganceda nxa ele Bhilithani ingaphathisa iZimbabwe kwezomhlabathi
UMnu. Sabelo Ndlovu-Gatsheni ingcwethi ecubungula ezombusazwe uthi loba kulezijeziso zenotho, manengi amankampani adlelana leZimbabwe
Ibhanga leli lilesikhwelede sama nkampani la engaba yizigidi ezinhlanu zamadola eMelika.
UMnu. Matson Hlalo owake waba ngumqondisi wenhlanganiso le uthi uhlelo lwe indigenization solungenelwe ngamakhanka
UMnu. Gideon Gono uthi lumthetho ungadala umonakalo omubi kwezamabhizimusi nxa ungasetshenziswa butshapha
Igqwetha elimele iFarmtech Spares and Implements lithi impahla le izathengiswa emkambo weAuction eHarare
Abaqondisi benhlanganiso ezizimeleyo batshele abantu eMelika ukuthi ukhetho yilo oluzalamula ukubangisana kwezombusazwe eZimbabwe.
Umqondisi we ZITF uthi embukisweni lo kuzabe kulamankampani evela eIndia, Pakistan, Germany, China kanye le Turkey.
Inengi lalaba bantu belikhonona ngokuthi umthetho we Indigenization ulenkethabetshabi njalo uzanceda abanothileyo hatshi abampofu.
Uzulu kulezinsuku udla ingqweqwe zomlomo kuthi labo abalezifuyo sebephila ngokuthengisa izimvu, inkukhu, amadonki kanye le nkomo.
Igqwetha le Farmtech lithi isithunywa somthethwandaba sibambe okunengi okugoqela ama tanka amathathu epethulo aleli bhanga.
Unkosikazi Gladys Gombami uthi umthetho lo wethulwe unjengokuba wethulwe lidale le phalamende iHouse of Assembly ngomnyaka ophelile
Umnu. Promise Mkwananzi uthi usekolitshini leNetherlands lapho afunda ezombangazwe loba nje wayesenza izifundo zomthetho eZimbabwe
UMnu. Kumbirai Katsande uthi inhlanganiso yakhe isilobele uhulumende ugwalo olujulileyo olumumethe okumele kwenziwe ngohlelo lolu.
Umgcinisihlalo we Zimbabwe Human Rights Association uthi ukuhlukuluzwa kwabantu eZimbabwe kuya phambili kodwa-ke ubukhosi ngamazolo.
Ingcwethi ezicubungula ezenotho zithi umsebenzi womkambo lo uveze umehluko omkhulu ekuthengisweni lokuthengwa kwama shares
Ukwengezelela